‏ Luke 8

1Pärast seda aega rändas Tema linnast linna ja külast külla ning jutlustas ja kuulutas Evangeeliumi Jumala Riigist. Ja need kaksteistkümmend olid Temaga, 2ja mõned naised, kelled Tema oli terveks teinud kurjadest vaimudest ja tõbedest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli välja läinud, 3ja Johanna, Heroodese varahoidja Kuusa naine, ja Susanna ja palju muid, kes Teda toetasid oma varaga. 4Aga kui palju rahvast kogunes ja kõigist linnadest tuli Tema juure, rääkis Ta tähendamissõnaga: 5"Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja kui ta külvas, kukkus muist tee ääre ja tallati ära, ja taeva linnud sõid selle ära. 6Ja muist kukkus kaljule. Ja kui see tärkas, kuivas see ära, sest sellel ei olnud niiskust. 7Ja muist kukkus ohakate keskele, ja ohakad kasvasid ühtlasi üles ja lämmatasid selle. 8Ja muist kukkus heale maale, ja kui see tärkas, kandis see sajakordse vilja." Seda üteldes Ta hüüdis: "Kellel kõrvad on kuulda, see kuulgu!" 9Siis küsisid Tema jüngrid Temalt, mida see tähendamissõna tähendab. 10Tema ütles: "Teile on antud mõista Jumala Riigi Saladusi, aga muile tähendamissõnades, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei mõistaks. 11Ent tähendamissõna on see: Seeme on Jumala sõna. 12Teeäärsed on need, kes kuulevad; pärast tuleb kurat ja võtab sõna ära nende südamest, et nad ei usuks ega saaks õndsaks. 13Kaljupealsed on need, kes kuuldes sõna rõõmuga vastu võtavad, kuid neil ei ole juurt; ajutiseks nad usuvad ja kiusatuse ajal nad loobuvad. 14Mis ohakate sekka kukkus, need on need, kes kuulevad ja lähevad ära ning lämbuvad muredest ja rikkusest ja elu lõbudest ega kanna valmis vilja. 15Aga mis on heas maas, on need, kes sõna kuulevad, kaunis ja heas südames peavad ning kannavad vilja kannatlikkuses. 16Ükski, kes süütab küünla, ei kata seda astjaga kinni ega pane voodi alla, vaid asetab selle küünlajalale, et sissetulijad näeksid valgust. 17Sest midagi ei ole varjul, mis ei saaks avalikuks, ei ole ka midagi salajas, mis ei saaks teatavaks ega tuleks ilmsiks. 18Katsuge siis, kuidas te kuulete; sest kellel iganes on, sellele antakse, ja kellel iganes ei ole, sellelt võetakse seegi, mis ta arvab enesel olevat." 19Aga Tema juure tulid Ta ema ja vennad ega võinud saada Tema ligi rahva pärast. 20Ja Temale teatati: "Sinu Ema ja Su vennad seisavad õues ja tahavad Sind näha!" 21Aga Ta kostis ning ütles neile: "Minu Ema ja Mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja teevad selle järele!" 22Ja ühel päeval astusid Tema ja Ta jüngrid paati, ja Ta ütles neile: "Lähme teisele poole järve!" Ja nad sõudsid minema. 23Ja kui nad paadiga purjetasid, uinus Ta magama. Siis tõusis järvel tuulispea ja paat uhtus vett täis, ja nad olid hädas. 24Siis nad tulid Tema juure, äratasid Ta üles ja ütlesid: "Õpetaja, õpetaja, me hukkume!" Aga Tema tõusis üles, ähvardas tuult ning vee lainetust, ja need raugesid ning ilm muutus vaikseks. 25Aga Tema ütles neile: "Kus on teie usk?" Ent nad kartsid ja imestasid ning ütlesid üksteisele: "Kes see õieti on, et Tema käsib tuuli ja vett, ja need kuulevad Ta sõna?" 26Ja nad purjetasid gerasalaste maale, mis on Galilea vastas. 27Aga kui Tema astus maale, tuli linnast Talle vastu mees, kelle sees oli kurje vaime; ja ta ei olnud ammust ajast kuube selga pannud ega asunud majas, vaid surnuhaudades. 28Kõige Kõrgema Jumala Poeg? Ma palun Sind, ära piina mind!" 29Sest Ta käskis rüvedat vaimu väljuda inimesest. See oli teda juba kaua aega vaevanud, ja teda oli ahelatega seotud ja peetud jalgrau'us, aga ta oli rauad katki kiskunud ja kuri vaim oli teda ajanud kõrbedesse. 30Jeesus küsis temalt: "Mis su nimi on?" Tema vastas: "Leegion!" Sest palju kurje vaime oli läinud tema sisse. 31Ja need palusid Teda, et Ta neid ei käsiks minna ära põrguhauda. 32Aga seal oli suur seakari mäel söömas. Ja nad palusid Teda, et Ta neid lubaks minna nende sisse. Ja Ta andis neile loa. 33Aga kui kurjad vaimud olid inimesest väljunud, läksid nad sigade sisse, ja seakari kukutas enese ülepeakaela kaldalt järve ning uppus. 34Kui karjatsejad nägid, mis sündis, põgenesid nad ja andsid seda teada linnas ja maal. 35Siis tuldi välja vaatama, mis oli sündinud, ja mindi Jeesuse juure ja leiti inimene, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, Jeesuse jalge ees istumas, riietatult ja selge aruga. Ja inimesed lõid kartma. 36Siis jutustasid neile need, kes olid näinud, kuidas seestunu oli terveks saanud. 37Ja kogu rahvahulk gerasalaste maa ümbruskonnast palus Teda, et Ta läheks ära nende juurest. Sest suur hirm oli neid vallanud. Tema aga astus paati ja pöördus tagasi. 38Aga mees, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, palus Teda, et ta võiks jääda Tema juure. Kuid Jeesus laskis ta minema, üteldes: 39"Mine tagasi koju ja jutusta, mis suuri asju Jumal sulle on teinud!" Ja ta läks ära ja kuulutas mööda kogu linna, kui suuri asju Jeesus temale oli teinud. 40Aga kui Jeesus tagasi tuli, võttis rahvas Teda vastu, sest nemad kõik olid Teda ootamas. 41Ja vaata, siis tuli mees, Jairus nimi, ja see oli kogudusekoja ülem; ja ta heitis Jeesuse jalge ette ning palus Teda tulla enese kotta. 42Sest tal oli ainus tütar, kaksteistkümmend aastat vana, ja see oli suremas. Aga Tema sinna minnes tungis rahvas Temale peale. 43Ja keegi naine, kes oli kaksteistkümmend aastat põdenud verejooksu ega olnud võinud ühegi käest saada tervist, 44tuli Tema selja taha ja puudutas Ta kuue palistust, ja sedamaid lakkas ta verejooks. 45Ja Jeesus ütles: "Kes puudutas Mind?" Aga kui kõik salgasid, ütles Peetrus: "Õpetaja, rahvahulgad tungivad Sulle peale ja rõhuvad Sind!" 46Kuid Jeesus ütles: "Keegi puudutas Mind, sest Ma tundsin väe Enesest välja minevat!" 47Kui nüüd naine nägi, et ta ei olnud varjule jäänud, tuli ta värisedes ja heitis Tema ette maha ja teatas Temale kõige rahva kuuldes, mis asja pärast ta oli Teda puudutanud ja kuidas ta kohe oli terveks saanud. 48Siis Ta ütles naisele: "Tütar, sinu usk on sind aidanud, mine rahuga!" 49Kui Tema alles rääkis, tuli kogudusekoja ülema perest keegi ning ütles: "Su tütar on surnud, ära tülita enam Õpetajat!" 50Aga seda kuuldes vastas Jeesus temale: "Ara karda, usu vaid, siis ta saab abi!" 51Kui Ta siis jõudis majasse, ei lasknud Ta Enesega sisse tulla kedagi teist kui ainult Peetruse ja Johannese ja Jakoobuse ning lapse isa ja ema. 52Ja kõik nutsid ja leinasid tütarlast. Aga Tema ütles: "Ärge nutke, ta ei ole surnud, vaid ta magab!" 53Ja nad naersid Teda, teades, et lapsuke on surnud. 54Ent Tema haaras lapse käest kinni ja ütles hüüdes: "Tütarlaps, tõuse üles!" 55Ja tema vaim tuli tagasi, ja ta tõusis kohe üles. Ja Ta käskis talle süüa anda. 56Ja tütarlapse vanemad kohkusid; aga Tema keelas neid ühelegi rääkimast seda, mis oli sündinud.
Copyright information for Est
The selected Bible will not be clickable as it does not support the Vocabulary feature. The vocabulary is available by hovering over the verse number.

Everyone uses cookies. We do too! Cookies are little bits of information stored on your computer which help us give you a better experience. You can find out more by reading the STEPBible cookie policy.